Vabaharidusliku koolituse õppekava Merike Reiljani Keelemehekoolitus Eesti keel A2
Õppekavarühm: võõrkeeled ja kultuurid
1. Õppe eesmärk on anda õppijale igapäevaseks ja elementaarseks toimetulekuks vajalikul tasemel sõnavara, õpetada koostama lauseid ning kasutama keelestruktuuri lausete koostamisel ja kirja kirjutamisel. Panna alus keelestrateegiate ja grammatikastruktuuride tundmisele ja keelebaasi ehitamisele. Õpetada esitama küsimusi ning nendele vastama, kasutama igapäevaseid ja lihtsaid fraase, et toime tulla elementaarsetes igapäevastes keelesituatsioonides. Õpetada ennast tutvustama ning rääkima lihtsate lausete ja küsimuste abil igapäevastel elementaarsetel teemadel (pere, kodu, tervis, kauplus, töö).
Aidata ületada keelebarjäär. Õpetada kuulama ja vastu võtma lihtsat eestikeelset juttu ning reageerima küsimustele. Õpetada lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldama oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi ning väljendama oma vajadusi. Õpetada jutustama lihtsaid igapäevaseid sündmusi. Õpetada toime tulema igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Õpetada kirjutama elementaarset lihtsat lühikest kirja.
.Arendada kõiki nelja keele osaoskust (kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine).
Valmistada õppija ette eesti keele A2 taseme tasemeeksami sooritamiseks.
2. Õppetöö kestus on 4-8 kuud, kaks korda 2 kuni 4 akadeemilist tundi nädalas. Olenevalt sihtrühmast ka igapäevaselt 4-6 akad tundi; vajadusel individuaalõpe, mille töögraafik koostatakse kokkuleppel, sellisel juhul on tundide arv vastavalt kokkuleppele 100-156 akad tundi.
Tavalise õppegrupi suurus on 10-15 inimest. Maksumus 6€ inimene koos käibemaksuga.
Individuaalõppel
- 2 inimest a´ 16€ akad tund
- 3 inimest a´ 14€ akad tund
Kursused toimuvad aastaringselt, algus igal ajal kursuse olemasolul (10-15 inimest) pärast keeletaseme määramist.
3. Õppekeeleks on vene keel.
4. Õppekava maht on 200 akadeemilist kontakttundi auditooriumis. Kursuste pikkus varieerub vastavalt sihtrühmale ja õppijate soovile.
5. Koolitaja on Merike Reiljan, kõrgharidus Tartu Ülikool, eriala eesti keel võõrkeelena; täiskasvanute koolitamise kogemus 20 aastat, üle 1000 õppetunni igal aastal, koostöö erinevate firmade, ettevõtete ja asutustega, erinevate sihtgruppidega. Õppetöös kasutatakse Tartu Ülikoolis kaitstud GSEA metoodikat, maksimaalselt imiteeritakse keelekeskkonda. Vajadusel kaasatakse teisi eriharidusega koolitajaid.
7. Kursusel osalemiseks peab soovija võtma ühendust keelefirmaga ning allkirjastama lepingu, piirangud olemasoleva keeletaseme osas puuduvad; keeletase määratakse kindlaks enne lepingu allkirjastamist lühikese vestluse käigus.
Kursuse läbimiseks ja tunnistuse saamiseks peab kursusel osaleja osalema vähemalt 80% auditoorsetes tundides. Kui osaletud tundide arv on väiksem, väljastab keelefirma tõendi läbitud tundide kohta.
Väljastatav tunnistus on registreeritud keelefirma dokumentatsioonis ning kannab järjekorranumbrit.
8. Õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste omandamiseks on olemas hästisisustatud klassiruumid päevasel ajal loomuliku valgusega, pimedal ajal hästivalgustatud. Ruumid on talveperioodil köetavad, õppimiseks on mugavad suured lauad, mugavad toolid, markertahvel, audio- ja videotehnika, televiisor, arvuti, printer. Ruumid on plastikakendega ja õhutatavad. Tee, kohv, kakao, küpsised, kompvekid, veeaparaat. Õppijad saavad materjali kursuste hinna sees.
Õppematerjalidena kasutatakse järgmisi materjale:
Merike Reiljani loodud õppematerjalid ja testid
Ajakirjad, ajalehed ja internetis olev avalik info
Mall Pesti, Helve Ahi "E nagu Eesti"
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse harjutusvihik „Eesti keele algtaseme test 2001"
Hille Pajupuu ja Pille Reins „Eesti keele harjutustest" Algtase ja muukeelne põhikool
Helle Leemets „Sammhaaval"
Õppekava sisu kirjeldus A2
Läbitavad teemad | Õppesisu | Õpiväljundid |
---|---|---|
sissejuhatus keelde |
Kursuse ülesanded
tutvumine õppematerjaliga, keele õppimise iseärasused |
Õppija on tuttav keeleõppe iseära- sustega, erinevate keeleõppe võima- lustega |
struktuuriõpetus | tegusõna tähtsus, seosed, pööramine olevikus, aktiivne ja mitteaktiivne tegusõna | Õppija tunneb tegusõnaga seotud grammatikat, oskab pöörata olevi- kus, teeb vahet ja oskab kasutada aktiivset ja mitteaktiivset t-sõna |
struktuuriõpetus | ühendtegusõna, selle kasutamine praktikas, meeldejätmine | Õppija tunneb ühendtegusõna ja oskab seda kasutada praktikas |
struktuuriõpetus | Käima-minema-tulema „kuhu"?lühivormid, sõnavara arendamine | Õppija oskab kasutada tegusõnu Käima-minema-tulema õiges kon- tekstis ja õige grammatikaga, tunneb lühivorme |
asesõnad | see, need, asesõnade põhivormid, lihtsamate lausete moodustamine, asesõnade vormid ja nende kasutamine | Õppija oskab kasutada asesõnu see ja need õigetes vormides, oskab moodustada lihtsamaid lauseid |
Isikuandmed, tutvumine, iseloomu ja välimuse kirjeldamine | 3 põhivormi, põhivormide moodustamine, omadussõnade kasutamine, fraaside ja väljendite kasutamine, välimus, juuksed, nägu, kasv, riided, riietumine | Õppija oskab moodustada 3 põhi- vormi ning neid lausetes õigesti kasutada, tunneb erinevaid väljen- deid ja fraase, oskab kasutada õpitud sõnavara lihtsate lausete moodusta- misel |
Pere | kellel, kellele? Dialoogide moodustamine, paaristöö | Õppija tunneb küsisõnu kellel ja kellele ning oskab neid kasutada dialoogide moodustamisel, küsimus- tes ja vastustes |
Ilm, aastaajad | Millal, kellega, millega? ära, jutustamine, küsimuste esitamine | Õppija tunneb küsisõnu millal, millega, kellega ja nende grammati- kat, tunneb käskivat kõneviisi, oskab lihtsalt jutustada ning esitada küsimusi |
Tegevused | küsisõnad grammatikaga, küsimuste moodustamine, küsimustele vastamine; erinevad tegevused, laulmine, tantsimine, ujumine, sportimine, õppimine, lugemine, teater, kino, muusika, remont, koristamine | Õppija tunneb küsisõnu ja nende grammatikat, oskab moodustada küsimusi ning nendele vastata, suudab vestelda, kirjutada erineva- tel teemadel |
Töö | aastaajad, kuud, tähtpäevad, elukutsed, lausete moodustamine, erinevad elukutsed, erialad, töövahendid, kohustused, palk | Õppija suudab vestelda ja kirjutada erinevatel teemadel, tunneb vastavat sõnavara |
Reisimine | tagasõnad, pildi kirjeldamine, erinevad kohad nii Eestis kui välismaal, huvitavad reisid | Õppija tunneb tagasõnu ja oskab neid kasutada |
Sport | Arvsõnad, erinevad spordialad ja nendega tegelemine | Õppija tunneb arvsõnu koos gram- matikaga ning oskab neid kasutada |
Iseloom, sõbrad | Käänded, käändelõpud, iseloomustamine ning inimeste erinevad iseloomud, sõbrad, tuttavad, töökaaslased, sugulased | Õppija tunneb kõiki käändeid ning käändelõppe, oskab neid kasutada vestluses ja kirjas |
Haridus, õppimine | Lausete koostamine, vigade parandus, õppimine kus, kelleks, kuidas, kui kaua, millal | Õppija oskab leida ja parandada oma vigu |
Kodu | söök, mööbel, riietumine, korter, selle kirjeldamine, dialoogid | Õppija tunneb erinevate teemade sõnavara ja oskab kirjeldada pilti |
Kauplus | ma-ja da inf, kapluse osakonnad, erinevad kauplused ja kaubad, ostmine, küsimine | Õppija tunneb ma-da infinit koos grammatikaga ning oskab neid kasutada nii kõnes kui kirjas |
Kauplus, kohvik | toiduained, mõõdud ja nende grammatika, võrdlusastmed, osastav mitmus | Õppija tunneb mõõtude grammatikat ning võrdlusastmeid, oskab moo- dustada ja kasutada mitmuse osast |
Ankeet | -na ja -ks, ankeedi täitmine, näidisankeedid, põhiterminid | Õppija tunneb -na ja -ks käände- lõppude kasutamist, oskab täita ankeeti ning tunneb vastavat sõna- vara |
Hobid | Eitussõnad, sidesõnad, nende kasutamine lauses, eitavate lausete moodustamine ja treening, minu ja minu sõprade hobid ja nendega tegelemine | Õppija tunneb eitussõnasid koos grammatikaga, sidesõnasid ning oskab neid kasutada lausetes. Oskab moodustada eitavaid lauseid |
Tervis | Kuidas? Dialoogide moodustamine rühmas ja paaris, väljendid, terviseprobleemid, haigused, valu | Õppija tunneb küsisõna kuidas koos grammatikaga, oskab kasutada asja kohaseid väljendeid, vestelda tervise teemadel |
Apteek | erinevad apteegikaubad, probleemid, küsimine-vastamine, ravimine, doosid | Õppija tunneb terviseteemalist sõna vara, oskab esitada teemakohaseid küsimusi ning vastata |
Tähtpäevad | jutustava kirja kirjutamine, kiri sõbrale, sünnipäev, jõulud, pulmad, lapse sünd, juubelid | Õppija tunneb tähtpäevadekohast sõnavara, oskab seda kasutada kirja kirjutamisel ning rääkimisel |
Traditsioonid | suuline jutustamine, pildi kirjeldamine, jõulud, jaanipäev, kingitused | Õppija tunneb põhiliste tähtpäevade traditsioone ja oskab neid kirjeldada |
Mis juhtus? | Probleemide lahendamine, rühmatöö, elekter, gaas, vesi, politsei, päästeamet, remondid | Õppija tunneb teemakohast sõna- vara, oskab seda kasutada vestluses ja kir ja kirjas |
Helistamine, dialoogid | viisakus- ja käibefraasid, nende treening | Õppija oskab kasutada tüüpilisi käibefraase ning saab hakkama he- listamisel |
Kiri, vigade parandus | kirja treenimine, vigade otsimise ja parandamise metoodika | Õppija tunneb vigade leidmise metoodikat ning oskab vigu parandada |
Töö | sõnamoodustamine, sõnadevaheliste seoste märkamise treening | Õppija oskab moodustada -ja tegevus- nime, tegusõnast nimisõna, rahvust |
Minu töö | käänded, ülevaade käänete tabelist, üleminek mitmusele, töökohustused, töövahendid, mida teen tööl | Õppija oskab ainsuselt üle minna mitmusele, tunneb ja kasutab tööga seotud sõnavara |
Eksamitestide tutvustamine | Kõigi nelja osaoskuse testide tutvustus ja treening | Õppija tunneb eksamitestide süsteemi ning oskab neid lahendada ning oskab neid lahendada |
A2 eksami tutvustamine | terviktesti tutvustamine ja treening | Õppija on saanud põhjaliku etteval- mistuse A2 eksami sooritamiseks |
Maht kokku | 200 akad tundi |