Vabaharidusliku koolituse õppekava Merike Reiljani Keelemehekoolitus Eesti keel B1
Õppekavarühm: võõrkeeled ja kultuurid
1. Õppe eesmärk on kinnistada ja arendada A2 tasemel omandatud keelebaasi, anda konkreetsed teadmised keelestruktuurist, selle kasutamisest ja tähtsusest. Õpetada kontrollima struktuurselt oma kõnet ja kirja, näidata vigade märkamise ja parandamise võimalusi, anda teadmised rektsioonierinevustest. Arendada eestikeelse ja erialase sõnavara kasutamise pädevust (laiendamine, kasutus, grammatika ja fonoloogia).
Panna alus tugevale keelestrateegiate ja grammatikastruktuuride tundmisele ja nende kasutamisele reaalsetes keelesituatsioonides.
Õpetada kuulama tuntud ja tundmatut teksti, mõistma teksti sisust olulist tuttaval teemal ning üldist keerulisematel teemadel. Õpetada kirjutama lihtsaid kirju igapäevateemadel, koostama lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal ning neid kontrollima. Arendada eneseväljendusoskust ja treenida keelestrateegiaid, aidata ületada keelebarjäär. Õpetada kirjeldama kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
Arendada kursusel osaleja keelekasutust igas keelesituatsioonis ning laiendada sõnavara.
Arendada kõiki nelja keele osaoskust (kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine).
Valmistada osalejad ette B1 taseme keeleeksamiks.
2. Õppetöö kestus on 4-8 kuud, kaks korda 2 kuni 4 akadeemilist tundi nädalas. Olenevalt sihtrühmast ka igapäevaselt 4-6 akad tundi; vajadusel individuaalõpe, mille töögraafik koostatakse kokkuleppel, sellisel juhul on tundide arv vastavalt kokkuleppele 100-156 akad tundi.
Tavalise õppegrupi suurus on 10-15 inimest. Maksumus 6€ inimene koos käibemaksuga.
Individuaalõppel
- 2 inimest a´ 16€ akad tund
- 3 inimest a´ 14€ akad tund
Kursused toimuvad aastaringselt, algus igal ajal kursuse olemasolul (10-15 inimest) pärast keeletaseme määramist.
3. Õppekeeleks on vene keel, vähesel määral eesti keel.
4. Õppekava maht on 200 akadeemilist kontakttundi auditooriumis. Kursuste pikkus varieerub vastavalt sihtrühmale ja õppijate soovile.
5. Koolitaja on Merike Reiljan, kõrgharidus Tartu Ülikool, eriala eesti keel võõrkeelena; täiskasvanute koolitamise kogemus 20 aastat, üle 1000 õppetunni igal aastal, koostöö erinevate firmade, ettevõtete ja asutustega, erinevate sihtgruppidega. Õppetöös kasutatakse Tartu Ülikoolis kaitstud GSEA metoodikat, maksimaalselt imiteeritakse keelekeskkonda. Vajadusel kaasatakse teisi eriharidusega koolitajaid.
7. Kursusel osalemiseks peab soovija võtma ühendust keelefirmaga ning allkirjastama lepingu, piirangud olemasoleva keeletaseme osas puuduvad; keeletase määratakse kindlaks enne lepingu allkirjastamist lühikese vestluse käigus.
Kursuse läbimiseks ja tunnistuse saamiseks peab kursusel osaleja osalema vähemalt 80% auditoorsetes tundides. Kui osaletud tundide arv on väiksem, väljastab keelefirma tõendi läbitud tundide kohta.
Väljastatav tunnistus on registreeritud keelefirma dokumentatsioonis ning kannab järjekorranumbrit.
8. Õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste omandamiseks on olemas hästisisustatud klassiruumid päevasel ajal loomuliku valgusega, pimedal ajal hästivalgustatud. Ruumid on talveperioodil köetavad, õppimiseks on mugavad suured lauad, mugavad toolid, markertahvel, audio- ja videotehnika, televiisor, arvuti, printer. Ruumid on plastikakendega ja õhutatavad. Tee, kohv, kakao, küpsised, kompvekid, veeaparaat. Õppijad saavad materjali kursuste hinna sees.
Õppematerjalidena kasutatakse järgmisi materjale:
Merike Reiljani loodud õppematerjalid ja testid
Ajakirjad, ajalehed ja internetis olev avalik info
Mall Pesti, Helve Ahi "E nagu Eesti"
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse harjutusvihik „Eesti keele algtaseme test 2001"
Hille Pajupuu ja Pille Reins „Eesti keele harjutustest" Algtase ja muukeelne põhikool
Helle Leemets „Sammhaaval" Harjutusvihik
Õppekava eduka läbiviimise tulemusena on õppija omandanud vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete kirjeldusele järgmised teadmised ja oskused:
Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisu kohti ja plaane. On iseseisev keelekasutaja.
Õppekava sisu kirjeldus B1
| Läbitavad teemad | Õppesisu | Õpiväljundid |
|---|---|---|
| sissejuhatus keelde, tutvumine õppematerjalidega | psühholoogiline ettevalmistus, keele probleemide ja võimaluste tutvustus, individuaalsed probleemid | Õppija on tuttav keeleõppe iseärasustega, erinevate keeleõppe võimalustega, on määratletud individuaalsed probleemid ja nende lahendamise võimalused |
| Isikud | tegusõna pööramine olevikus ja minevikus, aktiivne ja mitteaktiivne tegusõna, pööramise ja tegusõna muutmise treening, tuntud isikud, sõbrad, töökaaslased, tuttavad, sugulased | Õppija tunneb tegusõnaga seotud grammatikat, oskab pöörata olevikus ja minevikus, teeb vahet ja oskab kasutada aktiivset ja mitteaktiivset t-sõna |
| Reisimine | Põhi-ja järgarvud, nende kasutamine ning kuulamine; puhkus ja reisimine, reisimine kui hobi, matkad, eksootika, vaatamisväärsused, kaunid kohad, emotsioonid, raha | Õppija tunneb arvsõnu koos grammatikaga ning oskab neid kasutada, kordab ning laiendab sõnavara |
| Pere, kodu | Asesõnad, nende põhivormid, nende kasutamine praktikas ning treening; perega seotud sündmused, pere suurus, suhted, kodu kirjeldus, fantaasiakodu, naabrid | Õppija tunneb asesõnu ning nende vorme, oskab neid kasutada lausetes ja tunneb nende grammatikat |
| Töö | 3 põhivormi, sõnavara kontroll ja laiendamine, sõnavara meeldejätmise viisid; töögraafikud, töövahendid, töötingimused, tööaeg ja puhkus, kolleegid, tööülesanded, töötud | Õppija oskab moodustada 3 põhivormi ning neid lausetes õigesti kasutada (nimetava-omastava-osastava kasutamine lauses), tunneb erinevaid väljendeid ja fraase, oskab kasutada õpitud sõnavara lausete moodustamisel |
| Loodus | viisakus-ja käibefraasid, nende kasutamine dialoogides, paaristöö; elus ja eluta loodus, loomad, linnud, loodusprobleemid ja -kaitse, mina ja loodus, piknik, käitumine looduses | Õppija tunneb viisakus- ja käibefraase ning oskab neid kasutada õigetes situatsioonides. Tunneb loodusteemalist sõnavara ning oskab seda kasutada nii vestluses kui kirjas |
| isikuandmed, tutvumine | kuhu-kus-kust?, teksti lugemine, töö paaris; tüüpväljendite kasutamine, info pärimine ja küsimustele vastamine | Õppija oskab kasutada tegusõnu käima-minema-tulema õiges kontekstis ja õige grammatikaga, tunneb lühivorme |
| Haridus, õppimine | küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine, paaristreening ning rühmatreening, õppimisvõimalused, erinevad koolid, hariduse tähtsus, töö ja haridus, erinevad kursused, arvuti | Õppija oskab esitada küsimusi ning nendele vastata |
| aastaajad, tähtpäevad | millal? kalender , vestlus tähtpäevadest, kommetega tutvumine, lühikese jutukese moodustamine, jaanipäev, jõulud, sünnipäev, pulmad, lapse sünd | Õppija tunneb järgarvusid, oskab vestelda erinevate tähtpäevade kommetest |
| reisimine | Veaohtlikud tegusõnad ja nende kasutamise treening; reisi eesmärgid, puhkusereisid, hobireisid, huvireisid, reisimine Eestis ja välismaal, transpordivahendid, reisikaaslased, planeerimine, kestus, tegevused, vaatamisväärsused, emotsioonid, aktiivne ja passiivne puhkus | Õppija tunneb enamlevinute tegusõnade rektsiooni |
| pere, tuttavad ja sugulased | tagasõnad , nende kasutamine praktikas; sugulusastmed, suhted, peretuttavad, ettevõtmised, suhtlemine, telefon, skype, kirjad | Õppija tunneb tagasõnasid koos grammatikaga ja oskab neid kasutada |
| elukutsed, ametid | -ks,-na, intervjuu rühmades; erinevad elukutsed ja ametid, nendega seotud plussid ja miinused | Õppija tunneb käändelõppusid -ks ja -na grammatikaga oskab lihtsal tasemel diskuteerida |
| ankeet | ankeedi täitmine, põhisõnavara ja näidisankeedid | Õppija oskab täita ankeeti ning tunneb vastavasisulist sõnavara |
| söök, mööbel, riietumine | Eitussõnad, sidesõnad, nende kasutamine praktikas, eituslausete moodustamine; söömine ja toidu valmistamine kodus, söömine kohvikus, restoranis, baaris, külas, pühade ajal, eesti- ja vene traditsioonilised rahvustoidud, erinev mööbel ja selle paigutus, riided ja riietumine | Õppija tunneb eitussõnu koos grammatikaga, oskab moodustada eituslauseid |
| Kauplus, kaubamaja | toiduained, tehnika, kodukaubad, bürookaubad, kosmeetika, riided, jalatsid, mänguasjad, lastekaubad, sõnavara laiendamine, väikeste probleemsituatsioonide lahendamine, dialoogid paaris | Õppija sõnavara on laienenud |
| möödud, nende grammatika | Dialoogi moodustamine nii kirjalikult kui suuliselt, mõõtude ja arvsõnade kasutamine praktikas | Õppija tunneb mõõtude grammatikat, oskab moodustada dialoogi |
| asjad meie ümber | ülevaade käänetest, nende kasutamise treening, mitmuse osastav, igapäevased asjad, vajalikud asjad, mittevajalikud asjad | Õppija on saanud ülevaate kõikidest käänetest ning käändelõppudest, oskab neid kasutada praktikas |
| küllaminek | külalised ja nende vastuvõtt, külaskäigud, külakost, kingitused, põhjused viisakus-ja käibefraasid, nende kasutamine dialoogides, paaristöö | |
| Teater, kontsert, kino | Keelestrateegiate treening praktikas; kultuur ja kultuurne inimene, organiseerimine, kus millal, miks, kellega, millega, lühike sisu jutustus | |
| tee juhatamine | dialoogi koostamine, lühike jutustus, väljendid, plaani koostamine, tee erinevate tähtsate punktideni, transpordivahendid | |
| viisakus-ja käibefraasid | ma-ja-da inf, selle treening praktikas; erinevad käibe- ning viisakusfraasid, nende kasutamise juhud | Õppija tunneb -ma ja-da infin valimist ja oskab seda kasutada praktikas |
| hotellis | võrdlusastmed, nende kasutamine, hotellisituatsioonid, nende lahendamise võimalused, info saamise moodused, broneerimine, helistamine, registreerimine, palved ja korraldused, tagasiside andmine | Õppija tunneb võrdlusastmeid ja oskab neid moodustada |
| helistamine | telefonidialoogid, vestluse alustamine ja lõpetamine, rollimängud, erinevad situatsioonid: töö, kauplus, hotell, apteek, kool, sõber, kolleeg, laps, ülemus, riigiasutus, infoliin, polikliinik, perearst | Õppija oskab vestelda telefoni teel |
| Estica | ülevaatlik tutvustus Eestist, probleemidest ja kultuurist, huvitava uudise ümberjutustus | Õppija on tuttav Eesti kultuuriga, oskab teha ümberjutustust |
| hobid | kirja kirjutamine, pöördumine, teema arendus, lõpetamine; tänapäeva hobid, aeg, tegelemine, raha | Õppija oskab kirjutada kirja pöördumisega ja ilma |
| tervis | vestlus, diskussioon, info edastamine; terviseprobleemid, arstid, patsient, haigused, ravi, ravimid, tervislik toitumine, sport, profülaktika | Õppija on arendanud vastavateemalist sõnavara |
| arvuti | mis juhtus?probleemide lahendamine rollimängudes, umbisikuline tegumood; arvuti vajalikkus, probleemid, mängud, töö, info | Õppija oskab püstitada probleeme ja pakkuda nendele lahendusi |
| Sport | Aktiivne eluviis, sportimisvõimalused, terviserajad, spordiliigid, plussid, sportlased | Õppija on arendanud vastavateemalist sõnavara |
| B1 eksami ettevalmistus | Eksami nelja osa tutvustus ja treening | Õppija on saanud ülevaate B1 eksami sooritamisest |
| ilm | jutustamine, rääkimisoskuse treening, enesekindluse kasvatamine; aastaajad, ilm ja kliima Eestis ja mujal | Õppija on omandanud keelestrateegiad |
| Maht kokku | 200 akad tundi |