Vabaharidusliku koolituse õppekava Merike Reiljani Keelemehekoolitus Eesti keel B2

Õppekavarühm: võõrkeeled ja kultuurid

1. Õppe eesmärk on pakkuda õppijale võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel suhtlemisoskust eesti keeles. Arendada eestikeelse ja erialase sõnavara kasutamise pädevust (laiendamine, kasutus, grammatika ja fonoloogia).

Panna alus tugevale keelestrateegiate ja grammatikastruktuuride tundmisele ja nende kasutamisele reaalsetes keelesituatsioonides.

Arendada eneseväljendusoskust ja treenida keelestrateegiaid, aidata ületada keelebarjäär. Õpetada mõistma keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Õpetada spontaanselt ja ladusalt vestlema. Õpetada erinevatel teemadel looma selget, üksikasjalikku teksti ning selgitama oma seisukohta, kaaluma kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Arendada kursusel osaleja keelekasutust igas keelesituatsioonis ning laiendada erialast sõnavara.

Arendada kõiki nelja keele osaoskust (kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine).

Valmistada osalejad ette B2 taseme keeleeksamiks.

2. Õppetöö kestus on 4-8 kuud, kaks korda 2 kuni 4 akadeemilist tundi nädalas. Olenevalt sihtrühmast ka igapäevaselt 4-6 akad tundi; vajadusel individuaalõpe, mille töögraafik koostatakse kokkuleppel, sellisel juhul on tundide arv vastavalt kokkuleppele 100-156 akad tundi.

Tavalise õppegrupi suurus on 10-15 inimest. Maksumus 6€ inimene koos käibemaksuga.

Individuaalõppel

• 2 inimest a´ 16€ akad tund
• 3 inimest a´ 14€ akad tund

Kursused toimuvad aastaringselt, algus igal ajal kursuse olemasolul (10-15 inimest) pärast keeletaseme määramist.

3. Õppekeeleks on vene keel ja B1 tasemel eesti keel.

4. Õppekava maht on 200 akadeemilist kontakttundi auditooriumis. Kursuste pikkus varieerub vastavalt sihtrühmale ja õppijate soovile.

5. Koolitaja on Merike Reiljan, kõrgharidus Tartu Ülikool, eriala eesti keel võõrkeelena; täiskasvanute koolitamise kogemus 20 aastat, üle 1000 õppetunni igal aastal, koostöö erinevate firmade, ettevõtete ja asutustega, erinevate sihtgruppidega. Õppetöös kasutatakse Tartu Ülikoolis kaitstud GSEA metoodikat, maksimaalselt imiteeritakse keelekeskkonda. Vajadusel kaasatakse teisi eriharidusega koolitajaid.

7. Kursusel osalemiseks peab soovija võtma ühendust keelefirmaga ning allkirjastama lepingu, piirangud olemasoleva keeletaseme osas puuduvad; keeletase määratakse kindlaks enne lepingu allkirjastamist lühikese vestluse käigus.

Kursuse läbimiseks ja tunnistuse saamiseks peab kursusel osaleja osalema vähemalt 80% auditoorsetes tundides. Kui osaletud tundide arv on väiksem, väljastab keelefirma tõendi läbitud tundide kohta.

Väljastatav tunnistus on registreeritud keelefirma dokumentatsioonis ning kannab järjekorranumbrit.

8. Õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste omandamiseks on olemas hästisisustatud klassiruumid päevasel ajal loomuliku valgusega, pimedal ajal hästivalgustatud. Ruumid on talveperioodil köetavad, õppimiseks on mugavad suured lauad, mugavad toolid, markertahvel, audio- ja videotehnika, televiisor, arvuti, printer. Ruumid on plastikakendega ja õhutatavad. Tee, kohv, kakao, küpsised, kompvekid, veeaparaat. Õppijad saavad materjali kursuste hinna sees.

Õppematerjalidena kasutatakse järgmisi materjale:

Merike Reiljani loodud õppematerjalid ja testid

Ajakirjad, ajalehed ja internetis olev avalik info

Mare Kitsnik „Eesti keele õpik" B1, B2

Mare Kitsnik „Eesti keele töövihik" B1, B2

Õppekava eduka läbiviimise tulemusena on õppija omandanud vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete kirjeldusele järgmised teadmised ja oskused:

Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase

mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele

emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku

teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid

ja nõrku külgi. Õppija on iseseisev keelekasutaja.

Õppekava sisu kirjeldus B2

Läbitavad teemad	Õppesisu	Õpiväljundid
Sissejuhatus keelde	Kursuse kava ja õppematerjalidega tutvumine, keele tähtsamad momendid ja keeleprobleemid, individuaalsed probleemid	Õppija on määratlenud isiklikud probleemid keeles ja nende lahendamise võimalused, samuti üldised keeleprobleemid
Tegusõna, võtmesõna Dialoogid Elujuhtumid	Pööramine olevikus ja minevikus, tegusõna vormid Küsimuste koostamine ja nendele vastamine, grammatika jälgimine Sõnavormide määramine Audeerimine	Õppija oskab pöörata olevikus ja minevikus, tunneb tegusõna vorme ja oskab neid kasutada. Oskab esitada küsimusi ning nendele vastata, oskab kontrollida grammatikat
Ühendtegusõna, aktiivne ja mitteaktiivne tegusõna Vestlus	Ühendtegusõna grammatika ja kasutamine, aktiivse ja mitteaktiivse tegusõna võrdlus ning praktikas kasutamine Vestlusstrateegiad ja nende kasutamine praktikas	Õppija tunneb ühendtegusõna grammatikat, oskab võrrelda aktiivset ja mitteaktiivset tegusõna. Õppija tunneb vestlusstrateegiaid ning oskab neid kasutada praktikas
See-need, eitussõnad grammatikaga Diskussioon	Eitussõnad ja eitamine, nende grammatika, see ja need praktikas Võrdlemine, arvamuse väljendamine, pingerea moodustamine, rõhuliide -gi ja-ki, liitsõnad Audeerimine	Õppija tunneb eitussõnu koos grammatikaga ning oskab neid õigesti kasutada. Õppija tunneb see ja need vorme ning oskab neid kasutada, oskab moodustada pingerida, võrrelda, tunneb rõhuliiteid -gi ja-ki
Küsisõnad, asesõnad grammatikaga Arutelu	Kõneviisid, väljendid, küsisõnad ja nende kasutamine praktikas Mõtete leidmine ja väljendamine, treening	Õppija tunneb erinevaid kõneviise ja väljendeid, oskab kasutada võtmesõna mõtete arendamiseks
Arvsõnade grammatika Loetelu	Arvsõnade grammatika ja nende kasutamine praktikas, pingerea järjestamine ning põhjendamine	Õppija tunneb arvsõnu ja nende grammatikat
Hakkama-algama-alustama, palju-paljud Kirjeldamine	Töö tüüpvigadega, tulevik Individuaalne treening, arutelu ja analüüs, esinemine auditooriumi ees, pildi ja situatsiooni kirjeldamine Audeerimine	Õppija tunneb eesti keele tüüpvigu, oskab neid märgata ja parandada, oskab arutleda ning analüüsida, esineda auditooriumi ees, kirjeldada pilti ja situatsioone
Käima-minema-tulema, lühivormid Ettekanne	Aktuaalsed päevaprobleemid, probleemi tõstatamine ja selle lahendamise viisid Kokkuvõtete tegemine, üldistavate kokkuvõtete tegemine auditooriumi ees	Õppija oskab tõstatada probleeme ning nendele lahendusi pakkuda, teha kokkuvõtteid
-ga, millal Ettekanne ja diskussioon	Käändelõppude grammatika praktikas Rääkimisstrateegiate treening, suuline treening rühmatööna, paaristööna ja individuaalselt	Õppija tunneb kõiki käändelõppe ja oskab neid kasutada praktikas, samuti tunneb ka rääkimisstrateegiaid
Ära, vaid Teksti moodustamine Arvamuse põhjendamine	Muutumatute sõnade grammatika praktikas Probleemide lahendamine paaris, rollimängud ja rühmatöö Suuline probleemide tõstatamine, lahendamine, nõu andmine	Õppija tunneb muutumatute sõnade grammatikat ja kasutamist
Ma-da inf Teksti moodustamine Seisukohtade kaitsmine	Ma-da inf grammatika ja selle kasutamine praktikas Sõnajärg, tegusõna lauses, kirjalik lühireferaat tekstist, arvamuse avaldamine ja oma seisukohtade põhjendamine	Õppija oskab valida -ma ja -da infinit, kontrollib oma sõnajärge lauses, oskab teha lühireferaati tekstist
Struktuuritreening, vigade parandus Kõneladusus	Individuaalne töö oma vigadega Suulise eneseväljendusoskuse treening paaristööna , rühmatööna ja individuaalselt	Õppija oskab töötada oma vigadega, neid leida, märgata ja parandada
-na, -ks Kõnestrateegiad Tõlge, sidesõnad	Käändelõppude grammatika praktikas Muutumatud sõnad ja nende grammatika, selle kasutamine praktikas
Käändelõpud Individuaaltreening Kodukeemia ja prügi	Käändelõppude kordamine Ettekanded, diskussioonid, arutelud, loetelud, pildi kirjeldamine, kõne aktiivsus ja ladusus	Õppija oskab teha ettekannet haritud auditooriumile, diskuteerida, arutleda
Mitmuse osastav väite kirjutamine Kool ja haridus	Mitmuse osastava grammatika ja selle kasutamine praktikas Väidete avamine kirjalikult, nende vormistamine, stiil ja ülesehitus	Õppija oskab moodustada mitmuse osastavat, kirjutada väidet
Omastava-osastava valimine Kirja vormistamine	Omastava ja osastava käände valimise põhimõtted ja nende kasutamine praktikas	Õppija oskab lauses valida omastavat ja osastavat käänet
Mineviku kasutamine Kirja ülesehitus, sisu avamine	Mineviku grammatika ja kasutamine praktikas Kirja ülesehitus ja sisu	Õppija tunneb ametliku kirja ülesehitust ja sisu
Ohtlikud tegusõnad Grammatika kontroll, vigade parandus	Tüüpvigade grammatika, veaohtlikud tegusõnad, vigade märkamine, struktuuri kontroll, audeerimine diskussioonid ja rollimängud	Õppija tunneb veaohtlike tegusõnade grammatikat
Eessõnad Graafiku avamine, statistiline materjal	Muutumatute sõnade grammatika ja selle kasutamine praktikas Sihitise käänded, nende kasutamine praktikas Statistilise graafiku kirjeldamine Statistilise tabeli koostamine	Õppija tunneb eessõnu koos grammatikaga, oskab kirjeldada statistilisi graafikuid
tagasõnad diagramm, selle avamine	Tagasõnad ja nende grammatika, kasutamine praktikas Arvude kasutamine võrdlemisel, diagrammi näidise koostamine grupis	Õppija tunneb tagasõnu ja nende grammatikat, oskab kasutada arvusid statistika võrdlemisel
Muutumatud sõnad Statistilise materjali avamine suuliselt	Muutumatute sõnade grammatika ja nende kasutamine praktikas, Vestlusring, arutlused, statistika veenmise alusena, audeerimine
Umbisikulised tegumoed Statistilise materjali avamine kirjalikult Keskkond	Umbisikulise tegumoe grammatika, selle kasutamine praktikas Võrdlev analüüs internetist Keskkonna mõju inimesele	Õppija tunneb umbisikulise tegumoe grammatikat
Statistilise graafiku kirjeldamine Statistilise tabeli koostamine	Ühendtegusõnad, ära, Üldistavate kokkuvõtete tegemine auditooriumi ees, diagrammipõhiste ning graafikupõhiste järelduste tegemine Audeerimine
Rektsioonierinevused	Rektsioonierinevused, kokkuvõtte tegemine tekstist rühmatööna	Õppija tunneb eesti keele rektsioonierinevusi
Töö vigadega Stiil	Struktuuriosa ja grammatikatestid Enesepakkumine ja töökoha säilitamine. Dialoogid
Loengu kuulamine ja konspekteerimine	Kuuldud tekstile põhinev arutelu, faktide kuulmine tekstis, audeerimine Konspekteerimise põhimõtted	Õppija oskab konspekteerida kuulatud pikemat teksti või loengut
Töökohad, karjäär	i-mitmus, konspekteerimise põhinõuded, konspekti arusaadavus, grammatika, lauseehitus, konkreetsus. Tuttava ja tundmatu teksti konspekteerimine	Õppija tunneb i-mitmust ja on laiendanud sõnavara
tööturg	probleemide lahendamine, aktuaalsete päevaküsimuste arutelu Tööturu hetkeseis Kokkuvõtete tegemine	Õppija oskab teha kokkuvõtteid
Elusündmused ja plaanid	lausete koostamine, sõnajärg ja vigade parandus Erinevad juhuslikud elusündmused, nende põhjused ja tagajärjed. Eluplaanide koostamine	Õppija oskab planeerida ja valikuid põhjendada
Loodushoid, tervishoid	probleemide tõstatamine ja lahenduse pakkumine. Individuaalne treening, arutelu ja analüüs, esinemine auditooriumi ees
Ettekande kirjutamine	Ettekande esitamine kirjalikuna audeerimine, diagrammi näidise koostamine grupis	Õppija oskab kirjutada ettekannet
Põhi-ja järgarvsõnad, arvude kasutamine võrdlemisel	Diagrammil põhineva statistika koostamine
Kuritegevus, turvalisus	Aktuaalsed päevaprobleemid, probleemi tõstatamine ja selle lahendamise viisid nii suuliselt kui kirjalikult
Kirja vormistamine Hariduse valupunktid	Kirjade vormistamine, stiil Hariduse liigid ja probleemid	Õppija oskab vormistada poolametlikku kirja ning jälgida stiili
Kaubandus ja tarbijakaitse	Dialoogid ja probleemide lahendamine Tarbimisühiskond ja tarbimise eri vormid	Õppija on laiendanud sõnavara ning arendanud esinemisjulgust
Inimkonna ees seisvad probleemid	Suulise eneseväljendusoskuse treening paaristööna ja rühmatööna Audeerimine Inimkonna tänapäev ja tulevik
Ajakirjandus, meedia	Dialoogid, diskussioonid, refereerimine, artikli kirjutamine
Kinnisvara. Töö, töökohad ja tööprobleemid	Ülevaade grammatikastruktuuridest, vigade parandus Kinnisvaraturg ja selle muutumine
Liiklus Arvamuse põhjendamine	Suuline probleemide tõstatamine, lahendamine, nõu andmine, oma arvamuse põhjendamine Liikluskorraldus, liiklusprobleemid, liiklus erinevates maades
Raha, rikkus ja vaesus	Üldistavate kokkuvõtete tegemine auditooriumi ees, esinemine haritud auditooriumile Statistika kasutamine
Töötus ja probleemide lahendamine	Poolt ja vastuargumendid Käändelõpud Väite kirjutamine
Töö ja palk	Statistika, erinevad tabelid ja graafikud, nende võrdlus
Eesti	ülevaatlik tutvustus Eestist, probleemidest ja kultuurist, huvitava uudise ümberjutustus	Õppija on arendanud ladusat jutustamisoskust
Enesetäiendamine	Erialase materjali kasutamine, elukestev õpe
Tulevikuväljavaated, karjäär	Aktiivne arutelu, karjääri planeerimine, karjäärivõimalused
B2 tasemetest	B2 tasemetesti nelja isa selgitus ja treening	Õppija on tutvunud B2 eksami erinevate osade, testitüüpide ja nende lahendamisega ning saanud ettevalmistuse B2 tasemeeksamiks

Maht kokku

200 akad tundi